Foto: Nädal Pildis 1939-11
2.11.1900 Tallinn – 25.12.1971 Danbury, Fairfield, CT, USA
Kalevi jaoskonna esinaine 1936–1940
Sophie Baum sündis 2.11.1900 Tallinnas Anna Vilo (s 5.11.1872) ja Georg-Eduard Baumi (s 11.01.1872) perekonda. Sophie oli oma vanemate kuuest lapsest kolmas. Pere elas Kadriorus Vesivärava tänaval.
Sophie abiellus esimest korda 1920 Kaarli koguduses Roman-Gustav Sikkenbergiga (s 1897). Abielu lahutati 1930.
Sophie laulis Estonia Muusika Osakonna kooris, samas kooris laulsid ka naiskodukaitsjad Maimu Uuli (Toompea jsk) ja Natalia Õunapuu (Välisuurtükiväe Divisjoni jsk).
Sophie abiellus teist korda 2.11.1932 Tallinnas Erich Päbusega (Erik Peebus) (s 1901 Jõgisoo vallas). Sophiel ja Erikul sündis Tallinnas 14.01.1935 poeg Peeter-Olev-Eerik Peebus.
Sophie oli aktiivne naiskodukaitsja, Naiskodukaitse Kalevi jaoskonna liige ja Kalevi jaoskonna neljas ja viimane esinaine 1936–1940. Ta oli 1938. aastast Valgerisiti III kl kavaler. On olnud Tallinna ringkonna juhatuse kandidaat.
Teine abikaasa Erik Peebus oli pärit Läänemaalt, Jõgisoo vallast, Jõgisoo mõisa valitseja perest, õppis Tallinna Oleviste kirikukoolis ja Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis. Osalenud Vabadussõjas, oli Vabadusristi kavaler. Erik oli Saksa sõjaväes, ülemleitnant, 20. Eesti diviisi staabis, septembris 1944 taandus koos väeosaga Saksamaale. Langes lahingus 19.3.1945 Oppelni rindel Zülzi juures (Biała Prudnicka, Zülz, Prudnik maakond, Opole vojevoodkond, Poola), maetud Zülzi kalmistule.[1]
Sophie ja Peeter lahkusid Eestist 1941, ilmselt märtsis. 1941 aug–sept on Sophie, Erich ja Peter registreeritud Saksamaal kodakonduseta isikutena.[2] Nad võisid olla järelümberasujad. Elasid Ichenhauseni linnakeses Augsburgi lähedal.
1952 lahkus 51-aastane lesk Sophie Peebus koos 16-aastase poja Peetriga laevaga USAsse. Laeva reisijate nimekirjas on reisidokumendi juures märgitud, et nad on sakslased.
Sophie Noorem õde Nelly Baum suri Geislingeni põgenikelaagris Saksamaal 1949 43-aastaselt. Teine noorem õde Valentine Madise põgenes koos diplomaadist ja sõjaväelasest abikaasa Juhan Madisega New Jerseysse. Kolmas noorem õde Maria Fiskar oli ilmselt abielus Wilhelm Fiskariga (Villiam), kes läks baltisakslaste umsiedlungiga ja võttis saksa kodakondsuse, teenis Saksa sõjaväes, kuid pandi saksavastaste vaadete pärast saksa koonduslaagrisse ja gaasitati surnuks 1943. Maria Fiskar jõudis USAsse. Vanem vend Georg Baum oli Eesti ohvitser, mereväelane, vangistati venelaste poolt, suri 1947 Sverdlovskis vangistuses kui nõukogudevastane element. Kõige vanem vend Sergius Poom põgenes Austraaliasse.
Sophie elas USAs koos poja Peetriga Danbury piirkonnas Connecticutis. USAs lõpetas Peeter Danburi tehnikakooli, oli parimate õpilaste nimekirjas. Oli sama kooli aukülaliseks hiljem lennuväelasena. Vaba Eesti Sõna kirjutas, et Peeter Peebus on käinud võõrkeelsetes koolides nii Saksamaal kui ka Ameerikas, kuid tema eesti keel, nii kõnes kui kirjas on laitmatu, kuna kodus on valitsenud mitte üksi eesti meel, vaid ka eesti keel.[3] Peeter teenis USA õhujõududes.
Poeg Peeter oli abielus ameeriklannaga, neil oli neli last, kuid abielu lagunes, abikaasal ja lastel ei olnud Sophiega suhet.
Sophie abiellus USAs kolmandat korda poola päritolu Walter Wentiga[4].
1965 oli Sophie Peebus-Vent EÜE Naisklubi juhatuses koos naiskodukaitsja Hilda Tammega.[5] Peale Eesti Naisklubi tegutses New Yorgis ka Balti Naiste Nõukogu, mille liikmeks Sopie oli. Meediateegis on foto liikmetega 1967. a-st, millel kaks Tallinna naiskodukaitsjat Hilda Tamm ja Sophie Peebus[6].
Sophie Went suri 1971, tema surmakuulutus ilmus Vaba Eesti Sõnas, kuulutuses on mainitud, et ta oli Naiskodukaitse Kalevi jaoskonna esinaine.[7] Ei tea, kuhu Sophie Went maetud on.
[1] Heino Prunsvelt „Sõjasurmad 1939/45″ lk 314, Jaak Haud, EVRK II, H.P., L.T.
[2] Arolseni arhiiv Free Access: Europe, Registration of Foreigners and German Persecutees, 1939-1947 for Sophie Peebus 02010101oS, link olemas
[3] Vaba Eesti Sõna 5.08.1954, lk 5.
[4] Pojapoeg Tom Peebuse sõnul.
[5] VES, 24.06.1965, lk 8.
[7] VES, 30.12.1971, lk 11.
Lisa kommentaar