Foto: Meediateek ERA.1.2.512.82.1
15.11.1904 Kadaka küla, Harku vald – 24.06.1990 Tallinn
Nõmme jaoskonna esinaine 1927–40 (31–32 ei tea, vasturääkivad andmed)
Tallinna ringkonna juhatuse liige 1936–37
Salme-Helene Ploompuu sündis 15. novembril 1904 Harku vallas Kadaka külas Rahula talus. Tema ema oli Olga-Maria Tasson (s 20.5.1880 Haaberstis, Harku vallas), isa oli Johan Ploompuu (s 4.9.1867 Kuusalu lähedal Rehatse külas). Salmel oli vanem õde ning nooremad vend ja õde. Praegu kannab kodutalu paik aadressi Kadaka tee 137 ja asub Kadaka Selveri vastas. Taluhooned jäid laienevale Mustamäele ette ja lammutati 2006, nüüd on seal 8-korruseline kortermaja.
Isa Johan Ploompuu oli tuntud põllumees ja ühiskonnategelane, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi juhte, Asutava Kogu, II Riigikogu ja Harju maavolikogu saadik rahvaerakonna rühmas. Isa vend Jakob Ploompuu oli tuntud raamatukirjastaja. Ta andis välja ka piltpostkaarte sh 20. sajandi alguse Nõmmest.
Vanemast õest Linda Ploompuust sai bibliograaf. Noorem õde Hilja suri lapsena. Noorem vend Heino Ploompuu mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, hukkus merel 1941.
Salme sai väga hea hariduse. Ta lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi (1924) ja Tallinna Naiskutsekooli (1926). Selles Tõnismäel asunud nn „pruutide koolis” oli ta ka ise 1930. aastate lõpus õpetaja, lisaks organiseeris kodumajandus-, käsitöö- ning kokakursuseid Kristlike Noorte Naiste Ühingu ja Eesti Naisliidu raames.
1926. aastal abiellus ta tuntud agronoomi ja hilisema Tallinna Eesti Majandusühisuse direktori August Eslasega. Neile sündis kaks poega – Erik (1928) ja Ivar Hinn (1932). 1929 ostis perekond Eslas kinnistu Nõmmel Raudtee ja Nurme tänava nurgal.
Salme Eslas sukeldus kohe ka kodulinna seltskondlikku ellu, ühinedes 1927 vastloodud Naiskodukaitse Nõmme jaoskonnaga, alguses laekuri, sekretäri ja revisjonikomisjoni liikmena. 6.10.1929 valiti Salme naiskodukaitse Nõmme jaoskonna esinaiseks, ta oli sellel kohal kuni 30.03.1930 ja taas alates 12.08.1931 kuni naiskodukaitse laialisaatmiseni 27.06.1940.[1] Oli ka Tallinna ringkonna juhatuse liige ühe aasta 1936–1937. Salme Eslase teened Naiskodukaitse arendamisel olid vääristatud Valgeristi III klassi (1938) ja Nõmme malevkonna rinnamärgiga (1934).
Salme Eslase õlule langes organisatsiooni väljaarendamise aeg. Ka Nõmme jaoskonnas võeti suund erialarühmade asutamisele. Nii loodi majandus-, toitlus- ja sanitaarrühm kui olulisemate suundade esindajad naiskodukaitse tegevuses. Neist kaks viimast olid otseselt suunatud Kaitseliidu tegevuse kindlustamiseks – toitlustamine ja meditsiiniteenistus manöövritel ning laskeväljal. Majandusrühma tegevuse põhisuunaks oli Naiskodukaitse ja Kaitseliidu rahaline kindlustamine. Selleks korraldati tuluõhtuid ning loteriisid. Loterii-allegri – see on 1930. aastate Nõmme ja Eesti seltsielu lahutamatu mõiste. Olulisel kohal oli toitlustamine. Koos meestega käidi kaasas õppustel ja tagati maitsev ning toitev söök. Jaoskond korraldas ka pidusid, mille sissetulek läks isamaaliseks otstarbeks.
Lisaks pööras Salme Eslas palju tähelepanu oma lemmikalale – käsitööle ja kodumajandusele. Kasu oli kahepoolne: Nõmme naised said vilumuse mitmesugust liiki näputöös ning valminud esemed pandi välja auhindadena jaoskonna ja malevkonna loteriidel.
Salme oli aktiivne ka väljaspool naiskodukaitset, olles Eesti Naisliidu ja Nõmme Perenaiste Seltsi liige. Samuti korraldas ta kodumajandus-, käsitöö- ning kokakursusi Noorte Naiste Kristliku Ühingu juures ning pidas arvukalt raadiosaateid tervisliku toitumise kohta. Huvitav fakt on, et teadaolevalt oli Salme ka üks esimesi naisautojuhte Nõmmel, juhiloa sai ta 1935.
Eesmärk oli tegelikult üks – tuua Nõmme naised (ja koos nendega ka lapsed) välja kodudest, õpetada neile kasulikke oskuseid ja anda neile võimalus tegutseda kodulinna hüvanguks. Tolleaegses meestekeskses ühiskonnas oli sellel suurem tähtsus kui tänapäeval oskame arvata.
Pärast Eesti okupeerimist pidi Salme nägema oma elutöö kokkuvarisemist – 27. juunil 1940 likvideeriti Kaitseliit ja temaga seotud ühendused. Peagi järgnesid ka teised seltsid – jõuetus ja pidev arreteerimise oht.
Saksa okupatsiooni ajal töötas Salme Eslas Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) toitlusasutustes. 1944. a septembris proovis perekond Noarootsis laevale saada, et põgeneda, aga nad jäid hiljaks.
Nõukogude aja algusega kaasnes pidev hirm enda ja perekonna pärast. Abikaasa, kes 1941–1944 oli olnud Tartu maavanem ja ERÜ abidirektor, pidi end varjama, alul sugulaste juures maal ja tuttava juures Nõmmel, hiljem kodus põrandaaluses peidikus. Et August Eslast ei otsitaks, tuli ta kohtu kaudu surnuks tunnistada. See kaksikelu kestis kuni tema legaliseerumiseni 1957. aastal.
Sõjajärgsetel aastatel oli Salme saksa ja eesti keele õpetaja mitmes Nõmme ning Tallinna koolis, sh Tallinna 18. Keskkoolis (tänases Kalamaja Põhikoolis) algklasside õpetaja, Tallinna Kergetööstustehnikumi Nõmme filiaalis Nurme 40 asunud kinomehaanika koolis, ka Mustamäel. Tallinna 10. keskkoolis ja Nõmme Kinomehaanika Koolis. Edasi sai temast algklasside õpetaja Tallinna 18. keskkoolis, praeguses Kalamaja põhikoolis.
Salmet meenutatakse kui väga-väga vastutulelikku, väga lahket ja sõbralikku inimest. Vanemas eas tegeles Salme palju lapselastega.
Vintsutustest hoolimata elas Salme Eslas kõrge vanuseni. Eesti Vabariigi taastamist ta ära oodata ei jõudnud, kui sini-must-valge lipu lasi õmmelda kohe kui see võimalikuks osustus.
Salme Eslas suri 24. juunil 1990 ja on maetud Rahumäe kalmistule koos vanemate ja abikaasaga. Hauaplats on kultuurilooline, kuna Salme isa oli II Riigikogu ja Asutava Kogu liige. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=My1NomAQgd0b
Tekstis on kasutatud Nõmme muuseumi väljapanekut ja tänase Nõmme jaoskonna esinaise Signe Steinbergi artiklit 1.11.2024 Nõmme Sõnumites.
Geni https://www.geni.com/people/Salme-Eslas/6000000007314261353

Foto: Salme Eslase retseptid tema enda käekirjas poja Ivar Eslase ja pojanaise Inna Eslase erakogus. Foto: Karin Kaup Lapõnin
[1] Aastad 1930–31 ei ole andmete ebatäpsuse tõttu kindel, aga Salme võis olla ka nendel aastatel Nõmme jsk esinaine.

Lisa kommentaar