Foto: Naiskodukaitse tegevuse ülevaade – algpäevist kuni 1938

4/17.01.1892 Tallinn – 1974 Tallinn

Toompea jsk ainuke esinaine 1925–1940
Naiskodukaitse keskjuhatuse liige, sekretär 1928–30
Tallinna ringkonna juhatuse liige 1927–28, 1933–35

Elfriede-Johanna Saberg sündis 4. jaanuaril 1892 (vkj) Tallinnas vabrikutöölise Reinhold Sabergi ja Mathilde-Erika Kuusmanni kuuest lapsest teisena. Pere oli pärit Luiste vallast Läänemaalt, kuid Elfriede sündis Tallinnas.

Ta lõpetas 1910. aastal Tallinna Tütarlaste Gümnaasiumi ning aasta hiljem selle pedagoogikaklassi, omandades pedagoogikutse.[1]  Seejärel asus õppima Petrogradi arstiteaduse instituuti, kuid jättis rahaliste raskuste tõttu õpingud kolmandal kursusel pooleli, asudes raha teenima laborandina Petrogradi „rõugepanemise instituudis”.[2] Eesti Vabariigi loomise järel naases Elfriede 1920. aastal kodumaale. Opteerimisankeedis märkis ta, et kuuekuuline vangistus on ta ära kurnanud — vangistuse põhjus ei ole teada.[3]

Eestisse naastes asus Elfriede Saberg 1921. aastal tööle Riigikantselei arveametnikuna Toompea lossis. Seal koos temaga töötas mitmeid tulevasi Toompea jaoskonna naiskodukaitsjaid.[4] Seal kohtus ta tõenäoliselt ka oma tulevase abikaasaga. Riigikantselei koosseisu fotolt ilmselt aastast 1924 on näha Konstantin Pätsi istumas esireas, tagareas kõrvuti Elfriede ja tema tulevane abikaasa Felix Valtmann.[5]

Elfriede Saberg Riigikantselei fotol koos president Pätsiga. Allikas: August Vannas. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917–25: sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis

Elfriede abiellus 1925. aastal 32-aastaselt naha- ja raamatukunstnik Felix Valdmanniga (Valtmann). 1936 eestistasid abikaasad perekonnanime Valdvereks, Elfriedest sai Reet Valdvere. Felix mobiliseeriti 1941 punaarmeesse, kus ta teenis Eesti korpuse rindelehe toimetajana, ta on ka nõukogude-teemaliste teoste autor.

Elfriede Saberg valiti Toompea naisüksuse esimeseks esinaiseks 1925. aasta ilmselt 28. juulil. Kui Toompea naisüksus 1927. aastal Kodukaitse ajutiste põhimääruste alusel Naiskodukaitse jaoskonnaks muutus, sai Elfriedest Toompea jaoskonna esinaine kuni Naiskodukaitse likvideerimiseni 1940. aastal. Ta kuulus ka Naiskodukaitse keskjuhatusse aastatel 1928–1930 sekretärina ning Tallinna ringkonna juhatusse ilmselt aastatel 1927–1928 ja 1933–1936. Naiskodukaitse tegevuse eest omistati talle Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk ja 1936 Kotkaristi V klassi teenetemärk.

Naiskodukaitse Toompea jaoskonna liikmeid Riigikantseleis. I rida (maas istujad vasakult): 5. Kangermann, 6. L. Kurts, II rida (toolidel istujad vasakult): 5.  riigisekretär, K. Terras, 6. riigivanem J. Tõnisson, 10. Peterson, III rida (vasakult seisavad): 4. Lasberg, 13. Vellerind, 16. Assafrei, 21. [Ilmselt Felix] Valtman, 25. Peterson; IV rida: 5. Onton. Allikas: EFA.177.0.41400.

Toompea jaoskond oli tihedalt seotud Riigikantseleiga, mitmed jaoskonna liikmed töötasid Toompea lossis. Säilinud on 1928. aasta Riigikantselei foto riigivanem Jaan Tõnissoniga, millel on mitu Toompea jaoskonna liiget nagu Leida Kangermann, Ludmilla Kurts, dr Emma Lasberg, Ksenia Vellerind, Linda Assafrei, Leonida Peterson (Niida Pilvet), Linda Onton.[6]

Elfriede töötas Riigikantseleis kuni 1926. aastani, seejärel 1926–32 Tallinna linna Gaasi- ja Veeettevõttes, 1933–1935 Eesti Naisliidu sekretärina. 1935–1940 töötas ta Kodumajanduse Instituudis Hariduse tänaval arvepidamise õpetajana, samas koolis töötas ka Nõmme jaoskonna esinaine Salme Eslas ning naisliikumise juhtfiguur Marie Reisik. Ta valdas hästi vene ja saksa keelt.[7]  

Reet Valdvere (tagareas vasakult viies) Marie Reisiku sünnipäevapeol. Samal seltskonnafotol teised Naiskodukaitse liikmed: Ebba Saral ja Alice Kuperjanov (Tartu), Adele Tool-Toolse (Toompea jsk), Julie Steinmann (Välisuurtükiväe divisjoni jsk), Hilda Tamm (Toompea jsk). Allikas: Uus Eesti, nr 38, 7. veebruar 1937.

Reet Valdvere on jäänud 1937. a fotole „Marie Reisik sõprade keskel“, millel on  kujutatud Naisliidu esinaise Marie Reisiku sünnipäeval viibivaid Eesti juhtivad naistegelasi, kelle hulgas on esindatud Riigikogu, Eesti Naisliit ja Naiskodukaitse.[8]

Alates 1941. aastast kuulus Reet Valdvere ametiühingusse. Nõukogude ajal elas pere Tallinnas, Kreuksi põigus 5 (praegu Kentmanni põik).[9] Õde Fernanda Sütt põgenes koos diplomaadist abikaasa Jaan Sütti ja tütrega Nõukogude Liidu okupatsiooni eest 1944. aastal Rootsi ja Šveitsi kaudu ilmselt Austraaliasse. Teised õed jäid Eestise, vend mobiliseeriti punaarmeesse ja suri Nõukogude Liidu tagalas.

Pärast 1940. aastat jätkas Reet tööd õpetajana Kodumajanduse Instituudis, Hariduse tänav 8, see oli kool mis kandis järgnevatel aastatel mitmeid eri nimesid: 1944–1945 töötas ta Tallinna Toitlustus- ja Eelkoolikasvatuse Seminaris, 1945–1947 Tallinna Õpetajate Seminaris, 1947–1950 Tallinna Koolieelse Kasvatuse Pedagoogilises Koolis, kus õpetas vene keelt, lasteasutuste asjaajamist ja aiandust.[10] 1948. aastal avaldati talle direktori käskkirjaga tänu eeskujuliku töö eest, kuid kaks aastat hiljem, 1950. aastal, vabastati 58-aastane Reet Valdvere VNfSV Tööseaduste koodeksi § 47 punkti c alusel kohalt kui „sobimatu” – tegelik vallandamise põhjus ei ole teada.[11]

Töökoha kaadritetoimikus ja omakäelises eluloos nimetas ta sõjaeelset tegevust Eesti Naisliidus ja Tallinna Perenaiste Seltsis, kuid eitas Kaitseliitu kuulumist ja talle omistatud aumärke.

Reet Valdvere suri 1974 ja on maetud Metsakalmistule koos abikaasaga. Abikasa Felix Valdvere kunstitegevuse tõttu on tegemist kultuuriloolise hauaga. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=84XgOOyqyg1n

Geni https://www.geni.com/people/Reet-Valdvere/6000000012018876902

---

[1] ERA 5115 3 2040, Tallinna Koolieelse Kasvatuse Pedagoogilise Kooli personalitoimik, lk 2, 7.

[2] Personalitoimik ERA.5115.3.200, omakäeline elulugu, lk 7

[3] ERA.28.2.14992. Opteerimistoimik, lk 9.

[4] ERA 5115 3 2040, Tallinna Koolieelse Kasvatuse Pedagoogilise Kooli personalitoimik, lk 3.

[5] August Vannas. Eesti Vabariigi loomispäevilt 1917–25: sündmuste ülevaade piltes ja kirjeldusis, lk 147. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:283281/256646/page/150

[6] EFA.177.0.41400. Riigikantselei, 28. veebruar 1928. https://www.meediateek.ee/photo/view?id=120517&q=kangermann

[7] ERA 5115 3 2040, Tallinna Koolieelse Kasvatuse Pedagoogilise Kooli personalitoimik, lk 3.

[8] Marie Reisik sõprade keskel. – Uus Eesti, nr 38, 7, veebruar 1937, lk 2.  https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19370207.2.13&e=——-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA————-

[9] ERA 5115 3 2040, Tallinna Koolieelse Kasvatuse Pedagoogilise Kooli personalitoimik, lk 4;

[10] ERA 5115 3 2040, Tallinna Koolieelse Kasvatuse Pedagoogilise Kooli personalitoimik, lk 3, 5; Õie Haavik. Tallinna Pedagoogikakool aastatel 1937–1993. Tallinna Pedagoogikakool, 1994, lk 19.

[11] ERA 5115 3 2040, Tallinna Koolieelse Kasvatuse Pedagoogilise Kooli personalitoimik, lk 18; Kодекс Законоб о Труде РСФСР 1922 года, § 47 г: „kui töötaja ei täida ilma mõjuva põhjuseta lepingust, töösisekorraeeskirjadest või käesolevast koodeksist tulenevaid kohustusi, kui määramis- ja konfliktikomisjoni otsusega on töötajat viimase kuue kuu jooksul vähemalt üks kord distsiplinaarkorras karistatud“. https://vital.lib.tsu.ru/vital/access/services/Download/vtls:000481146/SOURCE1?view=true