Foto: Meediateek EFA.231.0.59531

29.09.1883 Põlvamaa – 8.12.1957 Bromma, Stockholm
Välisuurtükiväe divisjoni jsk ainuke esisnaine 1935–40 ja asutajaliige

Julie-Johanna Vares sündis 29. septembril 1883 Põlgaste vallas, Võrumaal Mari Heimbergi (s 10.3.1857 Urvaste vallas) ja Hindrik Varese (s 23.2.1856 Sõmerpalu vallas) perekonnas viiest lapsest kolmandana.

Helmi Mäelo kirjutab oma 1957. aastal Lundis ilmunud raamatus „Eesti naine läbi aegade” Julie kohta nii: Lõpetanud Võru tütarlaste kooli, jääb ta mõneks ajaks samasse linna kirikukooli õpetajaks, asub siis Peterburi ja lõpetab seal gümnaasiumi, olles pärast seda õpetajaks Peterburi Eesti Haridusseltsi koolides. 1917 lõpetab ta Petrogradi Kõrgema Kommertsteaduste Instituudi.

1912 abiellus Julie ins. Konstantik Steinmanniga, neil sündis 1923 poeg Olev Steinmann.

Helmi Mäelo jätkab: Julie Steinmanni elusaatuseks on olla algatajaks, ergutajaks ja organiseerijaks. Ta teeb seda peamiselt sütitavate kõnede, kuid mitte vähem ka tabavate artiklite ja följetonide kaudu. Pärast revolutsioonikeerisest põgenemist jõuab perekond kodumaale 1920. Sellest hetkest algab Julie Steinmanni viljakas tegevuse kodumaal. Juba Peterburi päevil tuleb tal korduvalt tõusta kõnetooli. Rahvuslikud ja naisküsimused põletavad hinge ja sunnivad tegutsema. Ajakirjanikuna on Julie Steinman üks viljakamaid naiste hulgast. Ta kirjutas mitmetes ajalehtedes, sealhulgas ka pseudonüümi Käo Orviku all. 1921–23 töötab ta Tallinna Teataja toimetuses, olles Ajakirjanike Liidu liige. Väärika jõuna töötab Julie Steinman Eesti Naisliidu juhatuses, ta õn Raudteelaste Hoolekande Ühingu Naiskomitee juhataja, juhtiv jõud Naiskodukaitses, Kristlikus Noorte Naiste Ühingus, ühing „Kodu ja Kool” juhatuses, Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu Tallinna osakonna juhatuse liige ja juhataja, Meremeeste Ühingu kultuurja hoolekande-naistoimkonna liige, Vaivara Naisseltsi asutaja, Lasnamäe Naisseltsi liige, Eesti Rahvusliku Keskerakonna naiskomitee juhatuse liige ja Kodumajanduskoja juhatuse liige. (Helmi Mäelo, „Eesti naine läbi aegade”)

Julie Steinman oli V Riigikogu liige aastatel 1932–34.

Julie oli aktiivne naiskodukaitsja, ta oli Välisuurtükiväe divisjoni jaoskonna ainuke esisnaine 1935–40 ja jaoskonna asutajaliige. 1936 läbis ta samariitlaste kursused. Helmi Mäelo raamatu kohaselt valiti Julie Steinmann 1938. a-l Naiskodukaitse kultuurpropaganda keskuse juhatajaks, keskuse ülesandeks on ideoloogiline kasvatus ja klubiõhtute sisustamine seoses Kaitseliidu üritustega.

1940. a-l töötasid Eesti Naisliidu juhatuses koos naiskodukaitsjad prouad Julie Steinman, Veera Toomara ja Aleksandra Looberg.

II Maailmasõja ajal põgenens Julie koos perega Rootsi.

Helmi Mäelo jätkab: Viljakas on Julie Steinmani tegevus ka paguluses. Ta võtab algusest peale osa Eesti Komitee tööst, samuti „Eesti Abi” keskjuhatuse liige ja Eesti Komitee Naissektsiooni juhatuse abiesinaine ja 1953. aastal selle esinaine. Ka on ta Stokholmi Naisklubi juhatuse Iiige ja hiljem selle auliige. Kuid tema suurim elutöö kuulub eesti sõjainvaliididele, kes vaevlevad Saksamaa põgenikelaagrites. Nende abistamiseks on Julie Steinman loonud suure toetajate võrgu, kes usaldusega on aastast aastasse oma panuse tema käsutusse saatnud. 1946–54 on ta töötanud Invaliidifondi juhatajana, hiljem aujuhatajana.

Invaliidifondis töötasid koos Juliega naiskodukaitsjad Siin Kandre ja Ida Parsman.

Julie suri 1957 Stockholmis, ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule (Skogskyrkogården) koos abikaasa Konstantini ja poja Oleviga.

Geni https://www.geni.com/people/Julie-Johanna-Steinmann-Wares/6000000004178320417