Foto: Naiskodukaitse tegevuse ülevaade – algpäevist kuni 1938

1.01.1892 Põltsamaa – 31.10.1984 Greenwich, CT, USA
Naiskodukaitse keskjuhatuse sekretär 1933–1936
Naiskodukaitse majandusosakonna vanem 1936–40?
Tallinna ringkonna Toompea jaoskonna liige

Hilda Adeline Tamm sündis 1.01.1892 Põlsamaal Miili Mölli (s 1866 Kurista vallas) ja Jaan Tamme (s 1861 Vana-Põltsamaa vallas) perekonda kuuest lapsest teisena. Tal oli vanem õde Helmi, kes oli surnud enne Hilda sündi 3-aastaselt. Tal olid nooremad õed Salme ja Marta ning nooremad vennad Aleksander ja Johannes.

Hilda oli Eesti pangandusametnik ja seltskonnategelane. Oma kodukoha Põltsama Ühispanga asutaja ja juhataja kuni 1919.

Hilda oli aktiivne naiskodukaitsja keskjuhatuse tasandil. Ta oli Naiskodukaitse keskjuhatuse sekretär 1933–1936, Naiskodukaitse majandusosakonna vanem aastatel 1936 kuni tõenäoliselt 1940. Ta oli Toompea jaoskonna liige. 1933 omistati talle Toompea malevkonna rinnamärk.

65. juubeli puhul avaldas New Yorgi eestlaste ajaleht Hilda Tammest juubeliartikli, mis ütleb järgmist. Hilda Tamm töötas 30 a Eesti Panga laenude- ja diskontoosakonna juhatajana kuni Eesti Vabariigi lõpuni ning lahkus töölt oktoobris 1940 pärast panga reorganiseerimist NSVL Riigipanga Eesti Vabariiklikuks Kontoriks. Sama aasta veebruaris oli president Konstantin Päts annetanud Tammele kauaaegse laitmatu teenistuse eest Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi ning Eesti Panga juhatus määranud talle omalt poolt rahalise autasu 600 krooni. 1940 vallandatud kommunistide poolt, sai ta vaevu jooksupoisi koha Kilgase vabrikus. Saksa okupatsiooni perioodil töötas vanema kasuinspektorina maksudevalitsuses, kuni oli sunnitud põgenema. Töötas mõnda aega Mecklenburgis Saksamaal pangaametnikuna. Oma kutsetöö kõrvalt võttis agaralt osa seltskondlikust tegevusest – kuulus 10 a Kodukäsitöö juhatusse, oli Naiskodukaitse sekretär, 16 a NNKÜ nõukogu liige ja finantsala juhataja, Eesti Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse liige, Naisliidu juhatuses, Lastekaitse juhatuses 16 a, Soome Laste Abistamiskomitee liige Talvesõja ajal. Viimane tegevuse põhjustas arreteerimise NKVD poolt. Saatmisest N Liitu pääses vangidelaeva J Teeäär mahajätmise tõttu Tallinna lahte kommunistide põgenemisel 1941. Jätkas seltskondlikku tegevust USAs.[1]

Temaga oli seotud korruptsioonikahtlus, et Eesti Pangast anti laene neile, kes talle altkäemaksu maksid, kuid see ei olnud tõestatud.[2]

Hilda põgenes 1944 Saksamaale, elas Schwarzenbeki laagris. 1949 siirdus edasi USAsse New Yorki. Hilda sai USA kodanikuks 1956. a-l. Ta ei abiellunud kunagi.

Hilda oli New Yorgi Eesti maja juures Ülemaailmse Eestlaste Ühingu Naisklubi juhatuses alates 1951. Korraldas näitemänge, naisklubi kirjandusõhtuid, naistepäevi, loenguid. Mari Raamot oli naisklubi auesinaine.[3] Naisklubi oli Eesti aktiivsete naiste kogunemiskoht, võib väita, et ka naiskodukaitsjad suhtlesid omavahel edasi. Naisklubi pikaaegne esinaine oli Juta Kuurman.

Peale Eesti Naisklubi tegutses New Yorgis ka Balti Naiste Nõukogu, kuhu kuulus ka mitu endist naiskodukaitsjat, peale Hilda Tamme ka näiteks Sophie Peebus. New Yorgis suheldi ka Tallinna Naisomakaitse endise liikme Helene Johaniga, kes oli olnud Naiskodukaitse keskjuhatuse sekretär, endine Pärnu ringkonna esinaine, Vabadussõjalaste liidu naiskosakonna esinaine.[4]

Hilda Tamm elas Greenwichis, Connecticuti osariigis, Davies Avenuel.

Hilda Tamm suri 11.08.1984 Greenwich Connecticutis, 92-aastasena, ta on maetud New Yorgi osariigis Kensico surnuaiaale.

Hilda Tamme hauakivi Kensico surnuaia eestlaste nurgas. Foto: Karin Kaup Lapõnin 29.01.2026.

Geni https://www.geni.com/people/Hilda-Adeline-Tamm/6000000054060451892

---

[1] Hilda Tamm 65. – Vaba Eesti Sõna, 10.01.1957, nr 2, lk 11.

[2] Pekka Erelt. Magus pistis: Wabariigi Tederid ja Krachtid. – Eesti Ekspress, 20.01.2021.

[3] Vaba Eesti Sõna 21.03.1951 nr 23, lk 8.

[4] Vaba Eesti Sõna 26.01.1967 nr 4, lk 12. Surmakuulutuses Hilda Tamm mälestab Helene Johanit.