24.11.1903 Tallinn – 4.08.1998 Kingston, NY 
Nõmme jsk juhatuse liige 1931–34

Elfriede Kaber sündis 24.11.1903 Tallinnas Mali-Mathilde Voipi (s 9.01.1890 Vao vallas) ja Aleksander Kaberi (s 13.12.1897 Vao vallas Triigis) perekonda. Tal oli vanem õde Alide Johanna, kes suri teismelisena, pärast teda sündis vend August Heinrich (s 1905).

Elfriede abiellus Harjumaalt Kuivajõe vallast pärit Anton Schäferiga (1904–1969). Abikaasa oli sõjaväelane, kes 1937 ülendatati leitnandist kapteniks. Paaril sündisid lapsed Malle (ab Paul, 1931–2008) ja Alo (1937–1985). Aastal 1935 eestindati saksa perekonnanimi eestipäraseks Salusteks.

Elfriede töötas Raudtee valitsuse telegraafiametnikuna, rääkis kolme keelt.

Elfriede Schäfer oli Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna liige, kuulus aastatel 1931–34 Nõmme jaoskonna juhatusse, oli juhatuse kandidaat 1938/39. Talle omistati 1936 Nõmme malevkonna rinnamärk. Naiskodukaitse hakkas korraldama Nõmmel töötute ja puudustkannatavate perede laste toitmist. Naiskodukaitsjatelt sai iga päev sooja sööki 200 last, hiljem kasvas laste arv 380ni. Lisandus rõivaste ost. Kõike seda tehti Naiskodukaitse liikmete kogutud raha eest. Algatus sai nimeks Lasteabi. Sellest kasvas välja Nõmme Lastekaitse Ühing. Elfriede Schäfer oli üks selle ametlikke asutajaid, ühingu kassapidajaks oli Naiskodukaitse Nõmme jaoskonna esinaine Salme Eslas.[1]

Elfriede abikaasa Anton Schäfer-Salustest annab aimu juubelikirjutis ajalehes Vaba Eesti Sõna, 28.01.1954, ilmunud artikkel „Anton Saluste 50-a“. Anton sai keskhariduse Tallinna Reaalkoolis, mille õpilasena Eesti Vabadussõja ajal kuulus kooliõpilaste pataljoni koosseisu. Lõpetas Eesti Vabariigi Sõjakooli inseneriväe klassi ja selle järele teenis Pioneerpataljonis üksikgaasikompanii ülemana. Ta oli kaitseliidu Nõmme malevkonnas vabatahtlikuks instruktoriks, kuulus Nõmme tuletõrje brigaadi kodanliku õhukaitse ühingusse ja skaudisõprade seltsi. Ta jätkas sõjaväeteenistust Eesti Sõjavägede staabis. 24.06.1941 kapten Salsute sundmobiliseeriti Nõukogude sõjaväkke, oli Saksa sõjavangis Köningsbergis, vabastati Valgas 9.11.1941[2]. Kuid juba 1941. a lõpul oli kapten Anton Saluste korraldamas Omakaitset Hiiumaal, määrati 1942. aasta algusel Omakaitse peastaabi õppeosakonna ülemaks ja oli 1942. a lõpust kuni 1944. a alguseni Petseri-Pihkva prefektiks ja Omakaitse üldjuhiks.[3] Petserist määrati Anton Saluste Eesti Kindralinspektuuri koosseisu ja Saksamaale põgenedes tegi läbi Eesti sõjameestele osaks saanud vintsutused. Anton on viibinud Woodlandsi sõjavangide laagris Suurbritannias. Pagulusaastail Saksamaal töötas Augsburgis eesti laagri rahvuskomitees ja oli selle laagri administraatoriks. Ühendriikides töötas Hudsoni Eesti Rahvuskoondise juhatuses sekretärina.

Ei ole teada, kas Elfriede ja lapsed põgenesid 1944 Saksamaale koos sõjaväelase Antoniga või eraldi. Tütar Malle oli 17-aastane, poeg Alo 11-aastane. Saksamaal elasid Augsburg Hoehfeldi põgenikelaagris, ilmselt 1949 emigreerusid koos perega USAsse.

USAs elades jätkas abielupaar Saluste isamaalist tegevust, elasid upsate New Yorgis.

Elfriede Saluste suri kodulinnas Kingstonis 1998. Avalike allikate järgi ei ole teada, kuhu Elfriede maetud on. Abikaasa Anton Saluste on maetud Kensico kalmistule.

Geni https://www.geni.com/people/Elfriede-Saluste-Sch%C3%A4fer/6000000030100014986

---

[1] Nõmme Ühisabi. – Nõmme Elu 8.12.1932, lk 1.

[2] Eestilsed Vene sõjaväes 1940-45 osa II (M-Sel), lk 754.

[3] Eesti Sõna, 31.12.1943.