Foto: ERA.1.2.969.31.1

11/23.11.1883 Narva (Kreenholm) – 18.9.1959 New York
Tallinna ringkonna arst 1928–30
Jaoskonda ei tea (võimalik Põhja, kuna tütar oli Põhja)

Alma Magdalena Säkk sündis Narvas, Kreenholmis, tema ema oli Helene Treuberg (1851–1930), isa Karel Säkk (1840–1921).

Vaba Eesti Sõna avaldas dr Rostfeldi 75. a juubeli puhul 1958 New Yorgis tema eluloo, mis on siinse sissekande aluseks[1].

Alma isa töötas kangur-poolmeistrina Kreenholmi vabrikus. Alma oli perekonna neljast lapsest noorim. Ta lõpetas Narva Linna Tütarlaste Gümnaasiumi kuldaurahaga. See võimaldas tal pääseda õppima Arstiteaduslikku Instituuti Naistele Peterburis, mis oli tol ajal ainukene kõrgem arstiteaduslik õppeasutis naistele kogu Venemaal. 1914 lõpetas ta Arstiteadusliku Instituudi, saades üheks esimeseks eesti rahvusest naisarstiks ja seda ajal, kus kõrgem haridus oli naistele raskesti kätte saadav, seda enam suhteliselt kehvades oludes kasvavatele eesti naistele.

Veel üliõpilasena 1910 abiellus Alma Säkk Bernhard Rostfeldiga. Pärast ülikooli lõpetamist töötas dr Alma Rostfeld-Säkk ja täiendas end tervishoiu ja lastehaiguste alal ülikooli kliinikus. 1920. aastal opteerus ta 35-aastasena abikaasa ja nelja lapsega kodumaale. Kokku sündis neile kuus last, neist täisealiseks elas neli. 1912 sündis Helene Gabriele Rostfeldt (hiljem Rannes/Rennes, Cauvin), 1914 sündis Narva-Jõesuus Inna Rostfeldt (hiljem Lorents), 1917 sündis Peterburis Jüri Rostfeldt, 1919 Peterburis Karl Rostfeld (elas 1-aastaseks), 1921 Tallinnas Bernhard Karl Rostfeld.

Abikaasa Bernhard Aleksander Rostfeld oli Eesti majandus- ja ühistegelane, minister. Sündis 5.1.1885 Virumaal, Edise mõisas. Bernhard lõpetas 1908 Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna ja 1910 Moskva Põllumajanduse Akadeemia. Ta töötas 1910–17 Peterburi maakonna semstvo-agronoomina, oli ühtlasi Peterburi Põllumeeste Keskseltsi juhatuse liige, Peterburi Koperatiivide Keskühisuse juhatuse liige, Eesti Tarvitajate Keskühisuse jaoskonna juhataja. Ta oli põllutööminister Konstanti Pätsi ja Juhan Kukke valitsustes 1921–23, kaubandus-tööstusminister Pätsi kabinetis 1923–24. Ta oli Eesti Tarvitajate Keskühisuse direktor 1924–28, ühtlasi Tallinna Börsikomitee liige, Eesti Vosvoriidi juhatuse esimees, Pikalaenu Panga direktor 1928–1938. Aastatel 1936–1939 oli ta kirjastusosaühingu Postimees juhatuse esimees, aastatel 1938–1940 Riigikogu liige.[2] 1935 sai Bernhardist Noorte Kotkaste peakotkas.

Alma asus 1921 tööle Punase Risti juurde hoolekande alal. Sellele järgnes pingeline töö, täiendades end lastehaiguste alal Tartu Ülikooli juures. Seejärel töötas pikemat aega Tallinna linna kooliarstina, siis lastearstina kodus, Laste Päevakodude arstina, tervishoiu õpetajana, Eesti Naisliidu Hoolekande osakonnas laste abistamise alal, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna arstina, Eesti Tuberkuloosi vastu Võitlemise Seltsis ning Eesti Lastekaitse Ühingus. Viimase esindajana võttis ta ettekannetega osa rahvusvahelisest hoolekande konverentsidest Pariisis, Riias ja Ungaris ning tema sulest ilmus artikleid ajakirjades ja ajalehtedes laste hoolekande alal.

Alma kirjutas Kaitse Kodu ajakirjale artikleid naiste tervishoiust ning pidas Naiskodukaitse Tallinna ringkonna naistele referaadiõhtuid.

Ennesõjaaegsetel aastatel oli dr Rostfeld-Säkk osanik ja laboratooriumi juhataja dr V Krulli erahaiglas Tallinnas. Töötades Tallinna Linna Bakterioloogia ja Seroloogia Laboratooriumis omandas ta ka meditsiinilise keemia ja bakterioloogia ning seroloogia eriala. 1940. aastal tunnistati ta nii meditsiinilise ja toitainete keemia, bakterioloogia ja seroloogia eriarstiks kui ka naistehaiguste eriarstiks. Pärast II maailmasõja puhkemist töötas ta Tallinna Linna Polikliinikus.

Nõukogude okupatsioon tabas Alma perekonda rängalt. Vend Eduard Säkk insener, tööstur ja poliitik, Eesti Asutava Kogu liige, teedeminister 1918–1920 arreteeriti NKVD poolt 19.10.1940 Nõmmel, suri vangilaagris. Mõlemad pojad sundmobiliseeriti punaarmeesse. Jüri Rostfeldt mobiliseeriti 27.7.41 punaarmeesse laevaga „Stalin“ ja viidi Venemaale, Jüri jäi ellu.[3] Poeg Bernhard Karl 2.7.41 mobiliseeriti Punaarmeesse, 27. tagavaralaskurpolku, pärast väljaõpet saadeti Tšeljabinskisse, 1045. tööpataljoni, Eesti korpusesse.[4] Bernhard Karl Rostfeld suri 1944 Velikije Luki all. Abikaasa Bernhard Rostfeldt arreteeriti 8.11.44 Nõmmel (teistel andmetel 26.05.45), talle pandi süüks §58-1a alusel „kodumaa” reetmist, karistuseks määrati 8 a Karaganda oblastis Kasahstanis Dolinkas, kus ta suri 26.1.48. Ei ole teada, miks abikaasa Berhard ei põgenenud koos Alma ja tütardega.

Alma ja ta kaks tütart põgenesid 1944. Alma lahkus koos tütar Helene ja lapselapsega. Helene mees oli majandustadlane Arkadi Rannes, kes jäi Eestisse.

Põgenikupõlves Saksamaal oli dr Rostfeld tegev nii hoolekande kui ka oma kutsealal, olles Augsburgis usaldusarstiks haiglates viibivatele põgenikelaagrite lastele. Ta oli Augsburgi laagri laagriarst ja tervishoiuõpetaja Eesti Gümnaasiumis Augsburgis, samuti Eesti Punase Risti Eksiilis president Saksamaal.

1950 emigreerus Alma USAsse, kus jäi elama New Yorki koos kahe tütre Inna ja Helenega ning venna Adolf Säkkiga. Pärast emigreerumist töötas Alma lühikest aega Philadelphia Womens Hospitalis.

Tütar Inna oli Eesti esimene naislendur ja insener. Inna astus 1940 Naiskodukaitse Põhja jaoskonda. Inna omandas insenerihariduse Varssavi Tehnikaülikoolis ja lõplikult 1948. aastal Saksamaal. Töötas mitmes USA firmas insenerina.

1951 esinesid Alma Rostfeld ja Mari Raamot koos New Yorgis Miina Härma mälestusõhtul isiklike mälestustega Miina Härmast.

Alma suri 1959 New Yorgis, maetud Kensico surnuaiale.

Geni https://www.geni.com/people/Alma-Magdalena-Rostfeld/2116169

---

[1] Vaba Eesti Sõna, 20.11.1958, lk 9.

[2] Enamik infot Vikipediast

[3] „Eestlased vene sõjaväes 1940-1945 teine osa (m–sel)“, köide 10, lk 688.

[4] „Eestlased vene sõjaväes 1940-1945 teine osa (m–sel)“, köide 10, lk 688.