Foto: Anne Tüüri erakogu

3.09.1903 Rakvere – 1970 Tallinn
Eriüksuste jaoskonna juhatuse liige 1931–34
Maleva staabi jaoskonna esinaine 1935–40

Maria sündis 3. septembril 1903 Rakveres, tema perekond oli pärit Muhust. Ema Helena Aljas (Ingel Rehepapp, sündinud 1882) ja isa Jaan Aljas (sündinud 1878) pärinesid vaestest oludest, kuid töötasid ennast üles. Vanematel oli Tallinnas Pallasti tänaval väike kohvivabrik.

Maria lõpetas Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi.

Maria abiellus 1925. aastal Tallinnas Hugo Pärtelpojaga (sünd 1999 Vaiatu mõisas Tartumaal). Marial ja Hugol sündis kaks last, 1926 poeg Ilmar ja 1931 tütar Helvi. Pere elas Kadriorus Kuristiku tänaval. Lapsed käisid Anna Tõrvand-Tellmanni lasteaias Narva maanteel, ka kooli läksid mõlemad Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžisse.

Maria Pärtelpoeg oli aktiivne naiskodukaitsja, Naiskodukaitse Eriüksuste jaoskonnaga liitus ta 20. oktoobril 1930, oli Eriüksuste jaoskonna juhatuse liige aastatel 1931–34. 1933. aastal annetati talle Suurtükiväe divisjoni rinnamärk. Maria Pärtelpoeg oli 1934. aastal uue Maleva Staabi jaoskonna asutajaliige ning Maleva Staabi jaoskonna esinaine alates 11. jaanuarist 1935 kuni lõpuni 1940. Maria Pärtelpojale omistati Kaitseliidu Valgeristi III kl teenetemärk ning 1938 aastal annetati talle Kotkaristi kuldrist. Maleva Staabi jaoskonna juhatusse kuulus ka Maria õde Liidia Aljas, samasse jaoskonda kuulus ka nende kolmas õde Julia Reimann (Juliana Reimere).

Maria Pärtelpoeg ehitas südamest üles Eesti Vabariiki. Abikaasa Hugo Pärtelpojaga oli neil suur kultuurhuvi, kunstikogu ja laialdased kontaktid kultuurinimestega. Näiteks oli abikaasa kirjavahetuses Pariisis elava Eduard Viiraltiga, kellelt saabunud kirjade ääred olid täis joonistatud.

Ametilt oli Maria laulja, ta alustas laulmisega Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üritustel ja pidupäevadel. Maria alustas professionaalseid lauluõpinguid hilisemas eas. Ta käis Ludmilla Hellat Lepa lauluklassis, lõpetas konservatooriumi Saksa ajal 1942. aastal laulu erialal. Edasi õppis ta Delia Patti erastuudios, misjärel asus tööle Estonia teatri metsosopranina. Maria Pärtelpoeg andis palju kammerkontserte. Tema unistus oli laulda Carmenit, on säilinud tema Carmeni ooperi omakäeline klaviir. Maria pidi minema end täiendama La Scala ooperiteatrisse Milanos, kuid siis tuli nõukogude okupatsioon.

Abikaasa Hugo Pärtelpoeg oli vandeadvokaat, Eesti Panga juriskonsult, Eesti Panga direktori kohusetäitja, Saksa okupatsiooni ajal Eesti Panga direktor. Hugo Pärteloeg oli 1944. aastal moodustatud Eesti Rahvuskomitee liige ning Otto Tiefi valitsuse rahaminister.

Perekond püüdis 1944. a septembris põgeneda Puise rannalt koos Otto Tiefi valitsuse liikmetega. Kuid paati ei tulnud ning valitsuse liikmed olid sunnitud hargnema. Hugo Pärtelpoeg tabati 4. oktoobril Läänemaal Põgari külas Elga talus. Ta mõisteti süüdi „kodumaa“ reetmises, määrati karistuseks kaheksa aastat sunnitöölaagrit ning viis aastat asumist. Hugo Pärtelpoeg suri 29. aprillil 1951 Ozjorlagis.

Maria Pärtelpoja laule lasti raadiost nii saksa okupatsiooni kui hiljem nõukogude okupatsiooni ajal. Pärast sõda töötas ta 21. Keskkoolis lauluõpetajana. Ta tegeles palju käsitööga ja lapselastega. Põhitöökoht oli tal Eesti Riiklikus Kindlustuses.

Poeg Ilmar oli abielus Eesti sisearhitekti ja mööblispetsialisti Leila Pärtelpojaga.

Tütar Helvi Hödrejärv oli keemik ja Tallinna Tehnikaülikooli ning hiljem ka Tallinna Ülikooli dotsent ja õppejõud.

Maria suri 1970, on maetud Rahumäe kalmistule koos poja Ilmariga, abikaasa vanemate ja abikaasa õega.  https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=klLgpqJmrPqV

Geni https://www.geni.com/people/Maria-P%C3%A4rtelpoeg/6000000009164719934

Kolm õde Naiskodukaitses, vasakult Liidia Aljas, Julia Reimann (Juliana Reimere), Maria Pärtelpoeg. Allikas: Anne Tüüri erakogu.